Viimane nädal on olnud täis sebimist. Lisaks veel välised pingetekitajad, aga nendest ei räägi, seda kuuleb niigi igalt poolt.
Oma sünnipäeva veetsin ma pealinnas, õppides tundma uut ja huvitavat masinat, mille ma oma klassi saan. Hilinesin üritusele poolteist tundi, sest udu tõttu ei lennanud lennuk õigel ajal välja. Aga ega sest hullu olnudki. Ei tea kuidas teiste kursuslaste esmane reaktsioon oli, aga suutsin üsna rahulikuks jääda (eks talvine kokkupuude oli kasuks). Hea meel on küll, sest meie kool poleks suutnud sellist aparaati kunagi muretseda. Ah et millest jutt...Husqvarna tikkimismasin Designer 1, kui mu mälu mind ei peta :) Tegime pisikese proovitöö ka.
Keegi mu tuttavatest arvas selle peale, et ju nüüd lapsed enam tikkida sul küll ei taha. Aga ma arvan, et kui esmane vaimustus üle läheb (pealegi on niidid jm materjalid üsna kallid), siis saavad nad aru, et ega see nüüd käsitöö küll pole ja originaalsete asjade saamiseks tuleb ise vaeva näha.
Igatahes oli mõnus päev ja mulle täitsa meeldis, et sünnipäev tuttavatest eemal oli. No ja lennukiga meeldib mulle ka sõita ;) Seekord aitas isegi see, et lennukitransporti kasutasin, vältida kaost rahakotis, mis muidu ilmselt vältimatu oleks olnud. Asub ju Husqvarna esindus Pärnu mnt kangapoe vastas. Aga kuna tormasin ürituselt otse lennujaama, siis jäid kangameetrid koju tassimata :)
Aga sünnipäeva üllatus tabas mind neljapäeval, kui sain koolimajas (mhmm, huvitav postiljon selle sinna jätis) kätte paki Katil. Sees oli imeilus ja 100% minu värvides rätik. Aga ma sain sellega eputada. AITÄHH! Aga Kati...mm...mis avanss see on ;) ja mul on endal Kokobelliga tsärk ja käevõru - ja see ei mõju! Tundub, et igaühele sellel ühtemoodi võlujõudu ei ole.

Aga neljapäev kujunes pikaks. Panime maakondliku näitust üles ja eile sai see avatud.
Näituse ülespane on ränk töö, nagu kindlasti kõik, kes seda teinud on, teavad. Kõrvalt vaadates tundub see nii lihtne - paned asja paika, kui ei sobi siis tõstad mujale jne. Aga õhtuks oled täiesti läbi. Näitus sai ilus, ainult ruumi valgus ei ole kõige parem, selle pärast vaid ka kaks väga üldist pilti. Kui paremaid saan, panen mõned juurde.

Last week has been very busy (well, to be honest, last weeks has been very busy).
Wednesday I was in Tallinn. There were schooling day. I get new embroidery-machine Husqvarna Designer1 to my class. I was interesting day. And I’m very happy that we get this machine to school. I made little bag.
And I got big surprise – Kati sent birthday gift to me. I got beautiful shawl and I’m very happy. Colors are 100% my taste and she makes very fine work.

Thursday we (graft and art teachers on Hiiumaa) put up exhibition. We show our kids works from last year.
This summer is 10th ESTONIAN YOUTH SONG AND DANCE CELEBRATION and same time is open big exhibition in Tallinn. There is kids grafts and arts from all over the Estonia.

Kevad on! käes. Ja lohutuseks Kayl'ile, tuleb peale tormi jälle soe ja päike!
Kusjuures sel aastal on üldse patt nuriseda..mitte igal aastal ei saa ma oma sünnipäeval oma aiast korjatud nartsisse. Sel aastal küll, kusjuures sünnipäev veel tulekul :)
Aga kuna käsitööga olen tegelenud ainult nii palju, et eelmisel nädalal sai kohalikke memmede käsitöönäitus üles pandud (nende seltskond käib koos juba 20 aastat), siis tulevad siia fotod. Mida päev edasi, seda rohkem mulle pildistamine meldib. Ja oma luikede pildiga, mis siin korra oli, sain ma valla kalendrifoto võistlusel I kvartali auhinna. Nüüd ostan fotokale statiivi :)

Aga kevad meil...

Springtime!

Suuret tänud Kuduvale koeraomanikule, kes viitas sellele ettekandele. Kuulasin lausa kaks korda läbi - head mõtted ja lustakas esitus.

Kui tavaliselt on Corina minu blogi leidude peale ohanud, et jälle midagi huvitavat, sisi seekord sain tema blogist viite piltide mosaiigistamise kohale. Hästi lahe!

Kevad on koolis õudne aeg - meeletult igasuguseid üritusi, võistlusi jne. Minu meelest võiks lausa riigi poolt otsustada, et kevadine kooliveerand tunnivabaks.
Nojah, igatahes käsitööks aega ei jää. Õmblusmasin, mille ähvardasin peale linnas (Tallinnas siis) käiku välja vedida, seisab rahulikult oma endisel koha.
Aga...ma arvan, et oleks viimane aeg Swappers Anonymous luua. Vardakeerutaja juba otsis taolist kohta ja mina oleks ka kindel kandidaat - esimesed kolm kuud suutsin ennast ohjeldada ja nüüd siis ikka libastusin. Aga kuidas ma saingi jääda kõrvale nii lahedast vahetusest nagu seda on Värvipakivahetus Eelmisel suvel võtsin sarnasest rahvusvahelisest vahetusest osa ja jäin väga ahule. Aga ma tean, et Eesti oma pakivahetused on ka väga armsad :)
Ja muidugi, kui juba libastuda, siis ikka täiega. Registreerisin ennast ühe soojaga mitte-villase lõnga vahetusse - No Sheep Secret Pals Skein Swap. Registreerida saab veel 1. maini.

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™

Ja nüüd võitja!
Trummipõrin ja ootusärevus!

No aga enne pean selgitama, mis lambalaste nimeks sai. Vanemad läksid suuremal tallel tuvastatud mustade täppide tõttu ümber-nimetamisele. Nemad on nüüd Tipp ja Täpp. Väga originaalne ju ;)

Nooremad said nimed nii - valgema näoga on Missi ja suurem, tumeda näoga on Melli. Kui nüüd pakutud nimesid vaadata, sisi päris selliseid variante ei olnud. Aga kõige sarnasemad on Tiina pakutud "Meeli/Sissi/Lilli " ja Susanni valikust Milla. Kati pakutud Tipp ja Täpp said , nagu õeldud, vanematele lambukatele.
Talled on tublid ja terved ja väga mänguhuvilised
.

Aga võitja...kõik konkursist osa võtjad on minu isikliku tänu ära teeninud :) Ja seepärast läks võitja selgitamiseks loosi vaja. Numbri ütles (ja piiranguid ei olnud) mu sõber, teadmata milleks mul seda numbrit vaja on. Ja tema ütles 7. Seega kui meie kuus osalejat ritta panna ja otsast numbreid lugema hakata, siis number 7 on Tiina :) Tänukirja edastamiseks võtan personaalselt ühendust :) oi see kõlas nüüd peenelt ;)

Well, namecontest is over. There were 6 participant. Lambs name are now Missi and Melli. Tiina and Susann were very close :) So I had to draw lots. Well, to be honest, my boyfriend had to say a number (he ddn't know why I need it) and it was 7. So Tiina is the winner. But thanks to everyone. Now I have some name in store.

ILUSAT KEVADET!

HAPPY SPRING-TIME!

Tänase loo nimi võiks olla "Maakas linnas ehk paadund pädagoogi heietusi"
Et siis Tallinnas täna. Tekkis üksjagu mõtteid, nii positiivseid kui ka kurvastavaid. Linn on hall, aga see pole üldse nurinakoht, et must ja räpane. Ka maal ei ole kõik värske ja korras kui lumi ära sulab. Kuigi jah, majade ümber vedeleb palju paberisodi.
Aga naeratuse toovad näole
1. linnaliini bussijuht, kes Vabaduse väljakul tõusis oma kohalt ja ütles tütarlapsele:" Neiu, mine osta putkast pilet, ma ootan niikaua". Kõnetatu soovis nimelt bussist piletit osta ja ju juhil siis neid polnud. Kusjuures ütlja oli ilmselt vene rahvuses ja ta üldse ei teinud oma aksendist välja.
2. röömsate nägudega kõhukate klubi liikmed - need kaks noort naist olid tõeliselt rahulolevad ja õnnelikud.
3. Bussiaknast nähtud vanem daam, kes oma jope taskust kilekotikese võttis ja, tõrjudes oma koerakese poolt tekitatud mullapilve (kuts üritas omal moel korda luua), "jepid" ära koristas.
4. kaubamaja apteegi müüa - no oli lihtsalt selline lahke ja helge inimene.
Miinuste poolelel lähevad:
1. tagasiteel nähtud mas vedelev süstal
2. eriti masendav pilt Sakala keskuse juures. Olen oma hinges rohelise mõtteviisi pooldaja ja teades kui kaua tekib paekivi, veel enam selline, mida ehitusel kasutada kõlbab, tuleb täitsa masendus peale. Peaks rebase korraldatud üritusi boikoteerima hakkama.
3. Kaubanduskeskustes hängivad noored - vot siin kurvastab paadunud õps minus. Aga ma tean, et see ongi paljus tänapäeva norm ja jääb üle ainult röömustada, et meil nii suurt keskust pole (mis küll ei välista seda hängimisevärki poodides)
4. (eelnevat teemat arendades) inimesed, kes ei suuda jätta verbaalselt liputamata. Selle ajaga mis ma kaubamaja teiselt korruselt eskalaatoriga esimesele jõudsin, oli üks noor mees (vanust ligi või tiba üle 20) jõudnud vähemalt kümme korda õelda "t..a!". Valju, selge häälega, et ikka kõik kuuleksid. Jäi mulje, et ta tahtis kelellegi tähelepanu püüda. Nojah, ega meie kooli õpilased ka sellest patust puhtad pole, aga sellist teadliku poseerimist ikka ei ole. Masendav muidugi, kui ühe noore inimese sõnavara nii vähestest sõnadest koosneb.
5. Noor naine ootas taarapunkti ukse taga. Selline kena inimene paistis olevat, kuni...huulte vahelt võeti suits ja loomulikult visati maha. Oma ilusa saapaga astuti siis ülejääk laiaks ja sinna see jäi. Kaks masendavat punkti selles loos.
6. kui sul on mõttes suhteliselt kindal asi, mida endale osta tahaksid. Oled isegi nõus tiba rohkem raha välja käima, siis loomulikult sellist asja müügil pole. Jutt siis riietest. Sellest ma üldse ei räägi, et pikkust mul meie kaubanduses müüdavate riiete jaoks palju (kusjuures on mul pikkust u 175). ja pükstega iga kord mingi jama - kui puusast paraja leiad, võid vöökohta kellegiga jagada. Ja vöö järgi paras ei sobi kohe mitte puusast. Ega midagi, peab laiskusest üle saama, Burdad läbi lappama ja ise õmblema.

Ah, mis ma ikk heietan, kohe teen lambanime võistluse võitja teatavaks. Kayl juba uuris, et kes võitja on :)

Pikka aega pole kirjutanud...mhmm..huvitav miks see tavaks on saanud.
Eile oli imeilus kevadiselt päikseline päev ja seega õige aeg lillat kotti pildistada. ToteBag exhange 2 lõppes minu jaoks paar nädalat tagasi. Sain kätte koti, millega olen väga rahul - mahtu piisavalt ja imearmas nööp. Nii kaua läks seepärast, et koti tegi "ingel" Allison (kahjuks ei tea tema veebipäevikut)
I must apologize - I think that my english readers had to learn estonian. Corina and Susan can you read it already ;)
Totebag excange is finally over. Couple of weeks ago I got beatiful bag from Allison. I'm very happy. I don't know your blog adress, so I say THANK YOU here.




Ja jälle kaks uut ilmakodanikku. Jällekord piigad.
eelmised tallekesed said nimedeks Juuli ja Maali. Aga seekord kuulutan välja konkursi.PALUN PAKKUGE KAKS NIME LAMBAPIIGADELE! Konkurss avatud reedeni. Esmaspäeval avaldan võitja nime ja eks pisike auhind läheb ka teele :)
These two cute little lambs name are Juuli and Maali. Mother name is Minni. They are very light-hearted and play all the time.
This weekend they got two new friends. Mann had two little lambs. Now these two cute girls need names: So,here it comes. CONTEST TO FIND NAMES FOR TWO LAMBS. It will be open until friday and I will announce winner on monday. Winner gets little present :)

Uued ilmakodanikud mamma Minniga

Ja sügisel liitusid meie 4 kassist koosneva kassiperega vöörad loomad, kes said nime Köötsu ja Triibu (õde ristis, ja ärge imestage, ta pani ühe koduse kassi nimeks Toru ka). Pildil vagur ja sõbralik Köötsu. Siiani ei mõista, kellel oli niipalju julmust,neid ära ajada või üksi jätta.

Leidsin kellegi blogist sellise viite ja muidugi vaja ka proovida.

Minu veebipäevik näeb graafiliselt selline välja :)

If my blog would be as graphs it look like this

Urrr.....vahel kohe ei saa teisiti kui peab tähti närima.
Paar nädalat tagasi oli vist Kullaketrajates teema, et käsitööraamatuid tõlgivad vist inimesed, kes asjast midagi ei tea. Ja nii satubki igasugust jama sinna.
Ah, et miks mul täna selline urr-tunne on? No lugesin kellegi veebipäevikust sõna POOKIMA. Tean küll, millisest raamatust see pärit on - mõni aasta tagasi ilmunud Sinisuka ilmutatud Kudumise entsüklopeediast. No mis pagana sõna see on!! Kui ette võta eesti keelsed meie oma inimseste poolt kirjutatud raamatud, siis seal seda sõna pole! Peda õppejõudude poolt ilmutatud käsitööõpikus kirjeldatakse vastavat tegevust kui "ühendamine põlvikpistetega". älu järgi ütleks, et teistes räägitakse silmamisest. Kas tõesti hakakme nüüd erialaseid termineid tõlke järgi ümber tegema?
Äkki võtaks teadlikum osa käsitöötegijatest oma eesmärgiks õiget käsitöökeelt õpetada?

Olen juba mõni aasta tellinud tasuta sellist kataloogi. No et ikka ideid saada.

Viimasest, kevadisest väljaandest avastasin mustri:

Tundub et Eesti mustrid on väga hinnas :)

More than words

Olen ka nüüd Youtube lummuses. Muidugi esimesena peab ju oma absoluutse lemmiku üles otsima. Ilmselt olen veel sõbrapäeva meeleolus ka
It's my favorite song!

Abipalve!
Olen nüüd juba sada aastat oma hargipitsi teinud. Põhjuseks puuduv lõng, mida juba üle kuu olen lõngapoodi oodanud. Tundub et jäängi ootama. Tallinna Ülemiste keskuse poes seda värvi ka ei olnud. Seega
Kas kusagil poes on müügil heledamat rohelist SOFIA MINIT (värvikood 525). Oleksin väga tänulik, kui saaksin paar tokki!
Täpsem info emaili abil egateris(att)gmail.com

Ilusat sõbrapäeva!

Happy Valentine Day

Üle pika aja (vist) käsitööteemaline post.
Kolmapäeval käisin kahe käsitööringi piigaga muuseumis. Nemad kirjutasid oma üleminekueksami töö jaoks materjale (meil nimelt teeb 8.klass uurimustöö). Mul nimelt õnnestus oma ringi tüdrukuid niipalju mõjutada, et üks uurib Hiiumaa palmikuid (peakate), üks sõbasid ja kaks tüdrukut siis uurivad legende ja rananrootslasi. Aga et mul igav ei oleks, anti mulle joonistamiseks mõned paarid kindaid. Oi mulle meeldib see töö! Jõudsin selle ajaga kaks paari ära joonistada.



Kati, kas saadan sulle ka mustri ;) Kuigi need üsna ähmased.

Reedel oli plaanis ainesektsiooniga trikotaazi õmblemist tudeerida. Ja enne seda külastada kohalikku tikkimisstuudiot Haldjasaar. Pooleteise tunnisest planeeritud külaskäigust sai sujuvalt 3,5 tunnine "ahistamine". No nii põnev oli ja pererahvas ka väga lahke. Igatahes tulin ma sealt T-särgiga millel ilusad kiilid. Tegu siis masintikandiga :) Õmblema me igatahes enam ei jõudnud.











Üks pilt ka ammu valminud pomatomustest, mis said alguse Katile saadetud SKS viperusest.









Ja Beth oli KMKS paki kätte saanud ja tundus, et ta oli rahul. Laenasin pildi tema blogist.

Nii...elekter ja internet tagasi. Lisan vaid valiku pilte nädalavahetusest, mis möödus elektrita (meie majapidamine oli ilma reedel kella 23.30-pühapäeval kella 16.55ni) ja tuisu-päikse vaheldumisega.

Weekend with snowstorms and without electricity

Elektri puudumine tingis 10 küünla valgel naisteka lugemise ja pidev tuisk jalgsirännakud koolimajja, et ehk on siin elektrit ja saab nt läpaka ja mobla aku laadida. Laupäeval sellega veel ei vedanud. Positiivne kogu selle jama sees oligi kohati imeilus ilm ja jalutuskäigud on ju igal juhul tervitatavad.

Selline kaunis ilm oli veel reede hommikul

Lõuna ajal, kui oma pisikese sõiduponiga koju üritasin murda, oli tee juba selline...kaks tundi veetsime hanges. Poole tunniga olid hanged poole võrra kasvanud

Laupäeval valitses algul selline kaunis ilm (see armas lumi oli ka Hiiumaa pimendamise põhjus). Aga juba tuiskas ja reede õhtul puhtaks lükatud tee oli mu neljaveolisele ponile läbimatu :)

Pühapäeval imeilus päike ja tühja neist hangedest (uvitav, miks õde nii sügavale hange. Isegi rebane oli jalutamas käinud.

i vajunud kui mina.

Ma sain oma kindakoti paki kätte. Saatja oli Paula. Olen väga rahul! Nii ilusad rohelised värvid. Lisaks piparmündilõhnaline seep, märkmik, mõõdulint.

I got my KMKS package. And I'm VERY HAPPY! Thank You Paula!

Nüüd saan eelmist juttu täiendada. Ilmajaama kohapealt.
Ei ole mul neile midagi ette heita, teevad oma tööd hästi (muuseas, kui see Pärnu üleujutus oli, siis kuulsin mina küll enne nende hoiatusi...aga ilmselt saarel elava inimese kogemus tuulesuundi, kiirusi jms tõlgendada). Aga neil vaesekestel on Hiiumaal ainult üks punkt, mis neile andmeid edastab. Ja see Ristnas, suure mere ääres. Nii ongi, et suvel näitab ilmateade Hiiumaale vaid +15C aga tegelikult on nt Kõpus (10 km Ristnast) hoopis 25 plussi. Ja vihma sajab ka suht harva (on olnud suvi, kus mandril pidevalt ujutas ja meie kõrbesime).

Nii ka talvel. Kui AK ütles õhtul, et meil -4 öösel, siis samal ajal näitas meil kraad juba -14C

Ja kui ma oleks nüüd turist (suvel näiteks) ja ilmateade mulle need vähesed plussid on lubanud, siis ma siia lihtsalt ei tuleks. Kurb, et neile siia rohkem ilmapunkte pole antud.

Mõned pildid veel..üks õhtul kodus tehtud, teised täna hommikul kooli juures