Kaua aega on viimasest postitusest....kuidagi väsimus on selle aasta numbri sees olnud. Ei taha blogida, ei käsitööd teha - kummaline kohe. Samas tundub see tunne ka teisi vähemal või suuremal määral vaevavat, sest mu
Netvibes'i töölaual olevad kaasmaalaste käsitööblogid näitavad suht harva uusi postitusi. Õnneks on mõned siiski ja nii saab oma (blogi)lugemise vajaduse natukenegi kaetud.
Kayl on üritanud mind siin erinevate lõngadega "ravida", saates üle MSNi viiteit ja pilte, aga ei midagi. Ometi on vist siiski mingit paranemise märki näha, sest täna
Segasummasuvila pilte vaadates, tundsin hinges väikest kadedusenõksatust :) Ja eile õhtul kudusin soojenduseks pool meetrit kaltsuvaipa
Netvibe'si koguneb aga järjest rohkem lapitööga seotud blogisid ja kui mu tubli Bernina sanatooriumist tagasi tuleb, siis tuleb ilmselt kangavarusid "hävitama" hakata. Seda enam, et viimaks registreerisin ennast
põllevahetusse.
Teise regigistreerimine on viimast päeva veel avatud, aga kuna postitamise tähtaeg mõlemal ligistikku, siis tollest võtan ehk hiljem osa. Kullakestes võiks ehk ka mõne õmblemisega seotud vahetuse teha, nagu Lapiliisu ühes kommentaaris arvas :)
Aga mis ma siis teinud olen? Eelmise kuu algus oli ärev - esinesin esimest korda ühe konverentsi paralleelsessioonil. Eks ma ikka algul pabistasin ka. Võin küll ilma häälevärinata rääkida suure hulga laste ees, pole probleemi minna õpetajate ette koolitajana, aga see oli uus olukord ja närv oli sees. Õnneks sain sellest peale paari minutit tänu ühele provotseerivale küsimusele üle :) Ma ju teadsin, millest ma räägin ja mis siis ikka närveerida.
Kohe järgmisel hommikul viis sõit Prahasse. Ürituse nimi oli peen - Proffessional Development Workshop. Inimesi oli üle Euroopa, vist 24 riigist kui õigesti meelde jäi. Igati vahvad kolm päeva olid. Seltskond oli super. Sattusin ühte gruppi hispaanlasega, kes ei rääkinud eriti inglise keel, nagu ka prantslasest koolidirektor. Jutt sujus hästi inglasega (no eestlastel ja inglastel on ühesugune huumorimeel, midagi pole teha) ja belglannaga. Veidi kõrvale hoidis kreeklanna, või nagu inglane ütles "real greek woman" :) Poolatar oli väga jutukas ja kaks tšehhitari, kes grupi tööd juhtisid, väga meeldivad. Aga üllatus tabas mind siis, kui rootslanna Kariniga tutvusime. Tema küsimusele, et kus Eesti osast ma pärit olen, vastasin ma loomulikult "from Hiiumaa". Võtsin kohe kopsud õhku täis, et täpsutada, sest rootslastele ütleb nimi "Dagö" palju rohkem kui Hiiumaa. Aga tema jõudis vahele torgata:" Mu vanaema on Hiiumaal pärit". No eks ole - maailm on väike! Lisaks sellele on ta ka käsitööhuviline ja peamiselt heegeldab. Kaelas oli tal väha ilusates rohelistes toonides motiivisall. Lõngapoodi ei sattunud, küll käisin raamatupoes käsitööraamatuid sirvimas. Palju oli neid, mis meil tõlgituna ilmunud.
Aga Praha on imeilus linn. Peale ametliku ürituse lõppu oli 4 tunnine linnaekskursioon Mala Stranas - see oli mu kolmas käik Prahasse ja esimest korda sain ma giidi käest midagi selle linna ajaloost teada.
Nüüd õue kevadise käsitööga tegelema. Hosta vajab istutamist ja kiviktaimla korda tegemist. Öine vihm tegi õhu klaariks ja päike tuli ka just välja soojendama
Piltidel Derri, Triibu (kass kes meid kodustas), kitsed Gipsi ja Molli ning lambukad
I try to blog again :) Here is some pictures I took today
Igasuguseid huvitavaid tegelasi liigub ringi ja päikest naudivad vist kõik.
My student from 4th grade and I tried to dye with koolaid
