Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Nii võiks ma õelda oma eelmise postituse kohta. Lihtsalt juhtus nii, et see sai sinna kuhu sai.
Tegelikult tahtsin ma Kõpu külade päevast rääkida. Päev oli vahva. Ilm oli küll tuline ja hommikul tegi mitu raksu äkkvhma (just nii võiks seda kirjeldada, sest kui päike paistab ja äkki sahmakas vett taevast alla tuleb, siis see ju on äkkvihm).
Võtsime kaasa kübaradaami Alja ja olime Liiaga platsis üsna täpselt avamise ajaks. Nii kui oma asjad laiali laotasime läks ka töötuba lahti. Osutusime nii populaarseks, et head kalasuppi, mida osalejatele pakuti, sõime kiirustades ja täis suuga töötuba edasi juhendades. Ka venis päev pooleteist tunni võrra pikemaks kui algselt planeeritud.
Aga viimase üle me üldse ei nurise. Nimelt tuli laagriseltskond Elsa õe eestvedamisel meie juurde toimetama ja kuna tegu on äärmiselt tublide ja töökate lastega, siis oleks lausa kurjast olnud kui töö pooleli oleks jäänud.
Ja Elsa käis tere ütlemas :) Kõlan vist kulunult, aga kui oled kaua aega lugenud teise inimese veebipäevikut ja siis reaalis kohtud, on tunne nagu kohtuks vana tuttavaga. Muide, pisike piiga Mona on vist oma ema käsitöögeenid pärinud, sest tütarlaps oli kindlalt otsustanud nõelavilti proovida ja ta üsna täpselt teadis, mida teha :)
Igatahes oli jälle üks tore töötuba.

Aga veidi kurvastavast poolest ka. Olen nüüd mitu päeva mõeldnud, kas ja kui siis kus õelda, mida ma arvan. Aga täna Kõpust tagasi tulles ja vaadates neid kivikirju seal tee ääres, tundsin et ei saa mitte vait olla.
See komme kividest oma nimesid kirjutada oli ka kaheksakümnendatel, kui meie teise poolsaare, Tahkuna, alguses oli turismibaas Malvaste. Seal suvitasid naabervabariikide turistid, kes siis teel randa oma nimesid "jäädvustasid". Nüüd, mõni aasta tagasi ärkas äkki see komme taas, sedakorda siis Kõpu poolsaarel ja üldse mitte "välis"turistide poolt äratatuna. Nii on armsad sambla ja madala taimestikuga teeperved kaetud tobedate tekstidega. No milleks, tahaks küsida?
Minu arvates ei erine see kuidagi sellest, kui ma läheksin Piusa koobastesse ja kraabiksin sinna oma nime, või kirjutaksin markeriga mõne bussipeatuse seinale, et olin siin või kui noa abil mõni puu mu nime kandma hakkaks jne. Neid inimesi, kes sinna endast sellisel moel märgi jätavad peame me ju suht harimatuteks. Aga Hiiumaal sobib teetammi kivikestest (mis kivikestest, lausa suurtest kividest) oma nimi tee serva jätta. Mhmm...
Kevadel arvas üks meie loodussõbrast giid, et ehk peaks rehadega loodusele tema õigema näo tagasi andma. Mina oleksin läinud, kui aktsioon oleks välja kuulutatud. Aga ehk järgmisel aastal tehakse see ära.
Põhjus, miks ma sellest räägin, peitub tegelikult Isetegijate kokkutuleku järelkajades, kus sarnase tegevuse peale kõlanud hurraa-hüüetes. Te ärge võtke seda isiklikult, aga mina kohalikuna tõepoolest leian, et see ei ole kiiduväärt tegevus! Ma olin tiba pettunud, leides et käsitööd ja loodust austavad inimesed nii tegid... Palun ärge enam nii tehke.

Jätkub teema "naljakaid asju veebis"
Isetegija Susa viitas kaht veebikeskkonda. Esimeses saab endale kujundada virtuaalmina.
Meez.com abil on tegu lausa animeeritud avatariga, mida saab kasutada nii veebipäevikus kui ka foorumites.



Teine lehekülg on küll pigem asjalik ja kunsti-käsitööga tegelejatele ehk ka vajalik. Tegu Palette generatoriga. Nimelt saab selle abil oma üleslaaditud pildi sobivaks värvipaletiks moondada.


Big Huge Labs pakkub üldse erinevaid "mänguasju" sellele, kes on oma pilte Flickri kontosse üles laadinud. Tee omale kalender

Või "pärlipilt"


Või ajakirja kaas või mosaiik või...avastamisrõõmu kõigile.

Homme Kõpus järjekordne küladepäev. Lähen ka - töötuba tegema. Sedakorda viltimine lihtsal kujul. Vaja ju pisematele külapäevalistele tegevust pakkuda.
Kuuldavasti võib seal ka Elsat ringi liikumas näha, ehk veel mõni kullaketraja või isetegija? Astuge siis ligi ja tutvustage ennast :)

Vaat, kuidas saab teada, kes su blogi loeb :) Tuleb vaid ilus (ilma irooniata) test üles riputada ja kohe läheb riburada testimine päevikuid mööda edasi. Aga üles panin ma tulemuse just seetõttu, et oligi ilus test. Nagu ma Vardamoorile kirjutasin, siis selles päevikus, kus ma seda märkasin (aadressi lasin enne kaduma, kui viidata taipasin) oli meesterahvas saanud tulemuseks imeilusa oranzi hinge :) No ma lootsin ka, et ilus roheline tuleb. Kuid niimoodi esitatult on ka pruun kaunis :)

Aga vanadest asjadest ehk lugusid mudast ja Aitadest. Nagu Kayl oma blogis juba kirjutas, oli me muda kogumise-pakendamise aktsioon kindla eesmärgiga tegevus. Eelmisel nädalavahetuse kolme päeva veetsid saarel Aitad - ligi 70 asjalikku käsitöösõpra. Meie tublide õpside abil korraldasime neile reedel pisikese käsitööklasside ülevaatuse (kahe kooli käsitöömajad said üle vaadatud). Laupäeval Kärdlas toimunud käsitöölaadal said soovijad õppida nõelavilti ja lõngalilli meisterdama. esimene nimetatud töötubadest toimus Kayli tublil utsitamisel. Veel vaadati üle gümnaasiumi käsitöömaja, külastati Ave Alavainu Ave Vita maja ja kuulati muuseumis juttu hiiu pitsist.
Õhtu veetsime Mihkli talumuuseumi õuel, kus räägiti lugusid hiiu keeles, esineti ja jagati auhindu. Kõikide maakondade esindajad said kaasa "lambapakikese" (suvepäevade teema oli nimelt "Lammas"). Pakikeses sisaldus eelmainitud muda, mis lammastega väga otseslt seotud :) Lambaid ju ammusest ajast meres pestud ja ju seda muda neile ikka külge jäi. See konkreetne muda on ka väga tervistavate omadustega. Lisaks mudale oli ka "maarammu" pruunide jubinate näol, mida lammastelt saada võib. Saladuskatte all olgu õeldud, et seekord olid need täitsa "rosinad šokolaadis" maitsega. Veel oli kimbuke nõmm-liivateed maitseaineks (mhmm...kuidas hiidlane seda kutsuski - oli see lambakusitee?).
Eriti väsimatud Aitad suundusid peale kaheksat õhtul veel Kassarisse Hiiu Folgile.
Pühapäev oli koosoleku päev.
Need olid kolm väsitavat aga igati vahvat päeva. Kuna mina sebisin öömaja ja toitudega, siis kingiks sain ma vahva lambaga kotikese. Osavõtjatel oli kodune ülesanne meisterdada üks lammas ja mul anti õigus ligi 60 imeilusa ja eriti toreda isendi hulgast valida, siis ei olnud see lihtne ülesanne, aga Oskar (nii ma ta ristisin) tegi mulle silma ja nii ta nüüd minuga koos on.
Ah jaa...teine koduülesanne oli Aitadel ka - kasutada kuskil hiiu pitsi. Ka seal olid superilusad tööd, aga kuna fotokas siis minuga koostöö lõpetas, jäid need pildile püüdmata.

Rohkem pilte siia ei pane - äkki osalistele ei meeldi. Kes siiski näha tahab, küsige, saadan lingi albumile.

Ah et seda värvi on mu hing. Huvitav, miks ma küll arvasin, et see roheline on. No olgu, vähemalt raam on roheline :)

What color is your soul painted? Brown Your soul is painted the color brown, which embodies the characteristics of calmness, depth, nature, stability, tradition, poverty, roughness, down-to-earth, uncertainty, and neutrality. Brown is the color of the element Earth, and represents soil and, to a lesser degree, fertility of the Earth. Click Here to Take This Quiz

Quizzes and Personality Tests

Kullaketrajad korraldavad Värvivahetust osa 2. No muidugi pean ka osa võtma.
Sellega seoses õiendan ka vana võla - esimese värvivahetuse pilt. Pildilt on puudu maha läinud herned (huvitav, ma just üle aastate pidasin plaani herneid maha panna :) ), kummikommid, mis kohe tee kõhtu leidsid ja kilekeep, mis pidevalt mu käekotis on :) Mulle väga meelidvad need villa värvid ja neist saab ilmselt vilditud karp ja pärlidki leiavad siis kasutuse. (räsitud välimus on kassipoja süü). Ja ma ei saa aru, kuidas saab nii hea lõhnaga küünal sääski peletada ;)
Helerohelised jullad on mu esimene fimo-katsetus. Käisin nimelt juunis Kayl'i korraldatud kunstipäeval päikesevärvide kasutaist õpetamas ja kasutasin kohe juhust ka ise targemaks saada. Kayl'i itsitamine, et mu lemmikjulla pidada toore porgandi moodi olema, ei võtnud tahtmist teine kordki fimotada...näiteks koos oma õpilastega.

Täna sain ühe välisvahetuse paki ka. Sees kaks sinist lõnga ja üks valge ning minu kindel lemmik, väga pehme Peruust pärit puuvilla ja siidi segu Misti Cotton. Ei tea veel, mis sellest saab, sest tegu suht jämeda lõngaga mida vaid 100 gr, aga küll ta kord oma ülesande leiab.
eile vaatasin swap-bot'ist varsti algavaid vahetusi, peaks vist mõnele välismaisele ka ennast regama.

Viimasel ajal on käsitöö üsna soiku jäänud. Natuke tikkisin kooli uue tikkimismasinaga, aga see pole minu arvates küll käsitöö.
Ah et miks...no üks suur üritus vajab korraldamist. Ja see võtab hetkel kogu energia. Kui esmaspäeva hommikul veel elus olen, siis saan ehk lõpuks veidi puhata ka.
Üritusega seoses... on oluline, millised inimesed on sinu ümber. Ja mul on vedanud! Tõsiselt! Kõik, keda olen palunud, on aidanud. Kayl isegi saatis oma kalli kaasa muda järgi :) Eile sai see haisev aga tervislik kraam purkidesse pandud. Mis edasi, sellest juba järgmine nädal.

Pilt Kayl'i blogist napsatud

Pilt selle aasta esimesest maost, keda üleeile koduaias nägin. Mhmm...huvitav kuhu nad kadunud on, varem liikus neid ikka karjakaupa?
There is no much craft lately. I have to organize one big meeting in this weekend and it takes all energy from me.
Couple of days ago this snake took sun-bathe.

Katil on täna sünnipäev. It's Kati's birthday today!


Minu elulõnga esimene õis on Sulle!
Palju õnne!

Jälle test. Sain üsna värvilise DNA



test again

Vahelduse mõttes ka mõni test :)
Täna jäi silma selline, millega Tartu Ülikooli haridusteaduskond kutsub õppima õpetajaks. Sain aru, et tegelikult peaks see leht praegu juba suletud olema, aga tulemuse sain siiski :)

Kayl otsustas "kätte maksta" selle eest, et talle kiiksude teatepulga andsin ja nüüd pean siis 7 fakti enda kohta kirja panema. Siit nad siis tulevad:
1. Olen mitmenda põlve hiidlane. Ja kui asjasse süüvida, siis on mu esivanemad elanud üsna ühes piirkonnas - tea, kui suuresti see mu geene väänanud on :) Aga kui kaugemalt urgitseda, siis on kõik teadaolevad juurte otsad siia Rootsist saabunud.
2. Mulle meeldib, kui inimesed räägivad murrakus. Olen isegi oma tuttavaid enda jaoks tavaliste, aga neile naljakate sõnadega naerutanud. Pitsu paneb ju mandril kohe koera otsima, aga hiidlane vaatab kus on pisike pingike. Kui vanaema saadab kardast tooma, siis on selge, et redelit vaja. Ja ühikas pidid mu toanaabrid naerukrambid saama, kui suures kirpude otsimise tuhinas ühe nurgas roniva putuka kohta teatasin:" näh, üks kodib siin"
3. Ma pole oma elus kordagi suitsu proovinud ja kohe kindlasti ei proovi ka
4. Kui pean kuskul väljas sööma ja menüüs on mingi seenetoit, siis mu silm teisi toite üldse enam ei näe.
5. kui olen solvunud või kuri, siis tahan sellest üksi nurgas olles üle saada. See võib võtta kaua aega. Ja võtab veel kauem, kui keegi pärima tuleb, et oled vihane või?
6. Olen siiani vahel enda üle üllatunud, et õpsina töötan. Aga see töö meeldib mulle...vahel ;) Eriti mõnus on täiskasvanuid õpetada, sest siis on enamus õppijaid asjast ka huvitatud.
7. vahel võtan endeid ja ütlemisi tõsiselt: leiba "selja peal" lauale ei pane, voodist astun välja parema jalaga :) jne. Kassari naised õpetasid pitsikursuste käigus ka selle selgeks, et naisterahvas ei tohi oma käekotti põrandale panna - raha pidi ära minema. Mõned korrad pidid nad seda mulle meelde tuletama...no ja nüüd tunnen ennast häirituna, kui siiski pean koti maha panema.

Enda faktid võiksid kirja panna Kati, Ave-Marii...ja teised, kes seda veel teinud ei ole :)

Ahaa, ja ongi Harriet uue aadressiga ja loodetavasti varsti ka väga täienenud sisuga. Mulle kohe väga meeldiks tikkimismasinale vajalikku netist tellida.